Teelele on meeldinud luua juba väikesest peale – esimene kleit valmis kardinapitsist ning pärlitest. Kõik pöörased ja vähem pöörased ideed on aastate jooksul teoks tehtud ning kogemusi on kogutud erinevate materjalidega katsetamisel. Olgugi, et maailm on igat pidi arenenud, mugavamaks muutunud ja välja on töötatud uute koostistega kiude, siis looduslikele materjalidele vastast pole. Riided on kõige lähedasemad esemed vastu meie kõige suuremat organit – nahka, mis tahab loomu poolest hingata. Kui on jahe, võiks rõivad soojendada ja kui on palav, siis jahutada. Nende omaduste täitmiseks on kõige paremad just naturaalsed kangad – lina, vill, siid, puuvill, kanep, ramjee jt. Polüesterkangaid on küll kirevate värvidega ning ei kortsu nii kergesti, kuid neis puuduvad head orgaanilised omadused.
Rõivas ärkab kõige paremini ellu, kui on leidnud endale sobiva kandja. Poed on täis rõivaid, mis ootavad ostjaid, kõik riidepuudel rippuvad esemed aga ei leia omale armastavat omanikku. Samuti ei kõneta paljud riided ostjat – need ei istu selga või ei ole heast materjalist. Masstoodanguga õmmeldud riided on vormitud kellegi nö keskmise järgi, aga iga keha ja isiksus on erinevad. Kus, mis tingimustes ja millise hinna eest need valmistatud on? Millist energiat need riided endas kanda võivad? Kui soovid rohkem teada saada, siis soovitan võtta aega ning vaadata filmi “The True Cost”
Teise ringi kaubad on hea indikaator kvaliteedist – kui on näha, et toode ei ole kulunud või topiliseks muutunud, siis võib eeldada, et ta peab hästi vastu. Põnevaid leide pakkuvates second-hand poodides on aga samuti näha kvaliteedi langemist. Kiirmoe kettide kiirenenud kaubavahetus ning kvaliteedi langus on jõudnud ka teise ringi turule. Ühekordseks või lühiajaliseks kandmiseks toodetud rõivad ei ole aga kellelegi kasulikud. Selles artiklis võid lugeda lähemalt kasutatud rõivaste probleemist.
Kuidas siis käituda? Hea oleks jääda truuks enda stiilile, mitte järgida kõiki moeröögatusi. Kui osta, siis mugavat ja kvaliteetset, mida saab kaua kanda ja mis kappi niisama seisma ei jääks. Kui soetad väärtusega esemeid, hoiad ja hoolitsed nende eest hästi, siis teenivad nad sind kaua. Rõivad ei ole igavesed ning tahes tahtmata nad kandmise käigus kuluvad. Naturaalsed kangad võivad kuluda ehk kiireminigi kui sünteetilise koostisega kangad, aga nad jäätmetena on keskkonnale ohutumad.
Teele suurimaks inspiratsiooniks on heade omadustega naturaalsed kangad ning sügavam lugu või eesmärk rõiva taga. Oluliseks ideede allikaks on pärimus ning käsitöö – käeline puudutus annab rõivale väärtuse ning hinge. Spetsiaalselt kandjale valmistatud rõivad ei tekita ületootmist ning suurendavad tõenäosust, et rõivas saab kasutust. Meie esivanemad olid moodsas mõistes väga keskkonnasäästlikud – neil oli nii palju kui vaja, tehti ise ja olemasolevat kasutati väga otstarbekalt
Teele on Saaremaalt pärit noor moekunstnik, kes moealaste katsetustega juba kooli ajal alustas.
Teele on omandanud Eesti Kunstiakadeemias moedisaini BA, täiendanud end Portugali disainikoolis ESAD, läbinud praktika Stockholmis moedisainer Ida Sjöstedti juures ning töötanud disainerina Denim Dream’is.
Teele on osalenud mitmetel moeetendustel nagu ERKI moeshow, Antoniuse moeetendus, OmaMood jt. Teele loomingut on kajastatud näiteks Piret Pupparti raamatus „Eesti rahvarõivas ja mood“, EV100 raames toimunud Estivalil Stockholmi raekojas, missivõistlustel Brasiilias ning Filipiinidel ning mitu komplekti olid üleval ka ERM-is toimunud näitusel „Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi“
Alates põhikoolist on Teele loonud üle 14 autorikollektsiooni ning eratellimustena disaininud ja valmistanud lõpu- ja pulmakleite.
Foto: Sigrid Järv